Võta fotoaparaadi fookusesse detail, mis Sulle silma jääb!

Jäädvusta fotole ning näita potentsiaalsele ostjale seda huvitavat parketimustrit või ilusat aknaraami. Pildista seda, mis Sinu arvates on oluline või iseloomulik müüdavale objektile.

[Fotol arendusprojekt Koidula 2 trepikoda]

Aadressil Koidula 2 paikneva ajaloolise puitelamu esimeses renoveerimisjärgus valmib majas 8 kahe- kuni neljatoalist korterit. Teises etapis lisandub neile katusekorrusel veel 4 väiksemat stuudiokorterit.

18. sajandi esimesel poolel lossi käsitööliste ja teenijate asulast sajand hiljem linna kuurordiks kujunenud Kadrioru serval asuva puitelamu ajalugu ulatub tagasi juba 19. sajandi algusesse. Enne Koidulaks ümbernimetamist kandis maja asukohatänav esmalt Catharinethalsher Wegi ja siis Stiftsrasse nime. Praegune, välisilme ja arhitektuursete detailide järgi oletatavalt 19. sajandi viimasel veerandil valminud hoone sai oma tänapäevase väljanägemise aastal 1911. Arhitekt G. Rosenbaumi projekti järgi muudeti toona akende raamijaotust ning ehitati lisaks 1892. aastal rajatud palkoni pealiskorrusele ja trepikojale juurde veel üks veranda.

Kusagil olid siiski ka valged jõulud - meie jõulukaardil näiteks…

Kaunismaale on kahekümnel perel võimalik rajada päris oma kodu. Tegu pole karbikülaga, kus ühe maja köögiaken käib vastu teise garaazi, vaid mitmekümne tuhande ruutmeetri suuruste maa-valdustega keset loodust. Siin on ruumi inimestele, mõtetele ja harrastustele.

Tallinna kesklinnast on Kaunismaale poole tunni sõit – autoga jõuab Kaunismaalt linna südamesse sama kiiresti kui Viimsist või Nõmmelt. Kindlasti on kesklinnast eemal elamisel puudusi, ent vaevalt on Viru väljak ainuke koht, kuhu üks tegus eesti inimene ihkama peaks. Igale maanteele pääseb Kaunismaalt kindlasti kiiremini kui linnas autode vooris seistes.

Kaunismaa võtab enda alla kokku ligi 54 hektarit metsa ja endist kultuurheinamaad Harjumaal, Anija valla Kuusemäe külas, metsade ja loomaradade vahel. 20-40 tuhande ruutmeetri suurused krundid on just parajad, et naabrid üksteist häirimata oma mitmekülgse tegevusega kõrvuti elama mahuksid, ent samas lähestikku elamisest kasu saaksid.

Tiikide süsteemi on arendaja rajanud 2006.a. kevadel. Osadel kruntidel on lisaks looduslikele kunstlikke künkaid, mis teevad niigi kena koha sääraseks, mille kohta on raske väärilisi sõnu leida. Kaunismaa kujundamisel on otsustav sõna olnud ja saab ka edaspidi olema Eesti tipparhitektidel. Leonhard Lapin, Toomas Rein ja Emil Urbel on Kaunismaa kruntidele mõeldes joonistanud neli eriilmelist eskiisprojekti, mida on võimalik edasi arendada nii, nagu elamiseks tarvis on.

Vaata Kaunismaa pakkumisi ikodus.

Üks eriti lõbus kirjatükk ilmus eilses Eesti Päevalehes. Eesti Arhitektuurimuuseumi direktoril Karin Hallas-Murula fantaasial ei ole piire:)

Kui Sul endalgi ideid tekkis, siis Tallinn kutsub üles kirjeldama oma visiooni tuleviku pealinnast siin foorumis. Ühtlasi kasutame juhust ja kutsume üles saatma meile selliseid viiteid teiste Eesti linnade tegemiste kohta, mida üks tallinnlane naljalt üles ei leia.

[Pildil ökomaja Hiinas, viide]

Sädeme paarismajad – moodne kodu Haaberstis

Sädeme paarismajad asuvad Tallinnas Haabersti linnaosas Nõgikikka ja Sädeme
tänaval. Eesti Vabaõhumuuseum ja meri jäävad siit vaid põgusa jalutuskäigu kaugusele,
kesklinna on autoga 10 min tee.

Kahekorruseliste elamute tänapäevaselt lihtsa joonega fassaadid on krohvitud
ning värvitud peamiselt valgeks, millele lisanduvad mõned rõõmsad
värvilaigud.

Elamu esimesel korrusel asuvad esik, elutuba koos (pool)avatud köögiga,
trepihall, wc, riietusruum, duširuum koos leiliruumiga ja kütteruum. Teise
korruse trepihallist avanevad uksed magamistubadesse ning pesemisruumi.
Elutuba avardavad maast laeni aknad, osas magamistubades on Prantsuse-tüüpi
rõdu.

Valida on kolme projektiga elamu vahel: erinev on näiteks magamistubade arv,
osas majades on kaminavalmidus. Auto jaoks on olemas kas garaaž või
katusealune maja ees.

Paarismajadesse on projekteeritud gaasil põhinev veeküte, mis esimesel
korrusel töötab põrandaküttena, teisel korrusel annavad sooja radiaatorid.
Gaasikatel asub I k kütteruumis.

Müügihinna sees on kõik vajalikud kommunikatsioonid: maja on ühendatud vee-,
kanalisatsiooni-, gaasi-, elektri- ja sidevõrguga. Maja hind ei sisalda
siseviimistlust. Elamu siseviimistluse saab tulevane elanik ise valida,
müüdava maja seinad ja laed on pahteldatud ja valgeks värvitud, põrandat
katab betoon.

Paarismajade kruntidele külvatakse muru ja naaberkruntide vahele ehitatakse
piirdeaiad.

Kokku on müügil 10 boksi suurusega 120–145 m2. Krundi suurused jäävad
vahemikku 1200–1500 m2.

Ametivande annab täna Gerda Pitk, kes asub lähikuudel tööle Saaremaa kolmanda notarina.

Eestis on nüüd kokku 95 notarit. Lisaks tegutsevatele notaritele on kandidaaditeenistuses 29 notarikandidaati, kes asuvad notarina tööle peale notarieksami sooritamist 2007. ja 2008. aastal.

[Allikas: notar.ee]

Ülemiste City ei ole jätnud külmaks vist ühtegi tehnikafänni. Sellesse innovatsiooni-linnakusse on muuhulgas kavandatud ka klappidega varustatud pargipingid sülearvutitega töötamise jaoks, mänguatraktsioonid suurtele inimestele, LED-valgustusega majafassaadid, linnasisene elektri jõul liikuv ühistransport ja aastaringse soojendusega väli-linnupuurid.

Sellest, kuidas see uudistoode toonekurg Jaagu eksirännakuid mõjutama hakkab, kuuleb esimesena city asukas. Vabad kontori- ja tootmispinnad ootavad Sind, innovaator!

[Pilt: ulemistecity.ee]

Pildil Tartu Ülikooli peahoone (L. Höflinger Värviline litograafia. 1860).

Kes tarbimishullusega kaasa minna ei kavatse, külastab poodide asemel Eesti Arhitektuurimuuseumi. Rotermanni soolalaos on üleval näitus Sajanditagune Tartu – projekte ja eskiise 1803 – 1918. Näitus annab retrospektiivse ülevaate Tartu linna kujunemisloost 19. sajandil ja 20. sajandi algul tegutsenud arhitektide ja ehitusmeistrite loomingu näitel. Tänast olukorda kajastab Malev Toomi fotoseeria. SIIN on viide muuseumi kodulehele.

[Pilt: tartu.ee]

Veel juunikuus kirjutas Eesti Päevaleht, et kahjuks Tallinnas ühtki korralikku ehitusplatsi ei leidu. Komisjon ei kaotanud aga siiski usku ning novembrikuuni jätkunud kontrollreidide tulemusena tunnistati 2006. aasta parimaks ehitusplatsiga ehitusfirmaks Skanska EMV Aktsiaselts.

Konkursi eesmärgiks on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu heakorraalastele vajakajäämistele ning välja selgitada parim ja korrektseim ehitusplats linnas. Komisjoni kuulusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti ja Põhja Politseiprefektuuri esindajad. Täpsemalt konkursist LOE SIIT.

[Allikas: tallinn.ee]